Kuidas liitu juhtida ja valida

Liit on asi, mida ma Goodgame Empire'i alguses kõige kauem eiras – ja tänaseni pean seda oma suurimaks algajaveaks. Üksi mängida saab, aga see on rassimine – ise ei kaitse sa end rünnakulaine eest ja tõused üles aastaid, samal ajal kui heas liidus olevad inimesed sõidavad justkui lindil. Liit annab sulle kaitse, kingitused, uuringud, kaaslased sõdadeks ja kauplemise, milleni sa muidu ei jõuakski. Panin siia kirja selle, mida ma tookord teadma oleks pidanud – kuidas valida õige seltskond ja kuidas oma liitu juhtides seda mitte kolme päevaga hauda ajada.

Miks mitte mängida üksi (räägin omast kogemusest)

Üksi oled sa iga suurema mängija jaoks lihtsalt kerge saak. Röövbaronid tühjendavad su varusid, naabrid pigistavad sind enne iga sündmust ja sul pole kellelegi kirjutada, et keegi tuleks kaitsega appi. Tean seda ise – esimestel nädalatel arvasin, et ehitan lossi rahulikult üksi, ja lõpuks käis üks aktiivsem naaber mu ladu tühjendamas nagu oma sahvrit. Ma ei saanud sellega absoluutselt midagi teha. Tuttav lugu?

Kui liitud korraliku liiduga, hingad hoopis teisiti. Su nime kohal põleb liidu märk ja inimesed mõtlevad rünnaku enne kaks korda järele, sest teavad, et vastuseks tuleb kättemaks veel kahekümnelt teiselt.

Konkreetselt saad liidult kohe – liiduboonused (rohkem ressursse, kiiremad ehitused, parem tootmine – täpsed väärtused sõltuvad liidu tasemest), ühised uuringud, millest võidate nii sina kui teised, ja ennekõike toetusväed. Kui keegi saadab su lossi vastu armee, saadad appikutse ja liitlased pistavad su lossi kaitseüksusi täis. See ongi vahe kaitstud värava ja rüüstatud õue vahel.

Ära võta seda kui seltskonda, kus saad ainult soojas nautida. Liit on vahetus – midagi võtad, midagi annad. Surnud liige, kes ainult imeb boonuseid ega saada kunagi toetust ega kingitust, lendab esimesena välja. Ole see, keda tahetakse hoida – kingitused, toetus, suhtlus, ja sul on liidus kindel koht.

Kuidas eristada elavat liitu surnud kestast

Enamik algajaid hüppab esimesse liitu, mis neid kutsub. Tegin sama ja see oli viga – pool edetabeli liite on tühjad kestad, kus juht pole nädalaid võrgus käinud. Enne kui nõustud, vaata mõnda asja – millal olid liikmed viimati võrgus (kõige parem lase endale näidata nimekirja – kui pooltel seisab „viimati nädal tagasi“, jookse minema), kas liidu jututoas kirjutatakse ja kas liiduuuringud on käimas ning nõukogud täidetud.

Järgmine proovikivi on liikmete arv võrreldes edetabelikohaga. Viimase kohani täis liit, mis on edetabelis madalal, tähendab enamasti hulka passiivseid mängijaid. Seevastu väiksem liit, mis püsib kõrgel, sõidab aktiivsel tuumikul – ja sealt õpid rohkem. Küsi otse – „Kui palju teid iga päev tegutseb? Kas teete sündmustel ühiseid rünnakuid?“ Selle järgi, kui kiiresti ja konkreetselt sulle vastatakse, saad aru, kas juhtkond on elus. Minul on toiminud hinnata just seda kiirust – kui lihtsale küsimusele ootad kaks päeva, on vastus olemas ka ilma vastuseta.

Ja ära lase end suurest nimest mõjutada. Paljud tipp-liidud edetabelis ei sõida oskustel, vaid ostetud rubiinidel – neil on hiiglaslikud lossid, sest sinna on raha pandud, ja sind kui algajat nad ei märka. Ise võtaksin alati pigem väiksema ambitsioonika seltskonna, kus sulle õpetatakse mehaanikat, saadetakse toetust ja võetakse ühistele tegevustele kaasa. Seal kasvad kümme korda kiiremini kui viimase rattakesena „prestiižses“ liidus.

Millises maailmas sa tegelikult mängid?

GGE-l on mitu kuningriiki – Jäine seiklus, Kõrb, Tuliharjad ja teised – ning aktiivsus erineb maailmast maailma. Liidul, mis põhikaardil hoogsalt tegutseb, võib kõrvalmaailmas olla surnud esindus, kus keegi sulle toetust ei saada. Vali selle järgi, kus sa päriselt mängid. See on lihtne poole minuti pikkune kontroll, mis säästab sulle hulga närve.

Liikmete rollid – kes mida teeb ja mida sinult oodatakse

Liit pole lihtsalt hulk inimesi, see toimib rollide ja õiguste kaudu. Tipus on juht (asutaja või see, kes ohja üle võttis), tema all abijuhid, kellel on õigus kutsuda, välja visata ja sõdu kuulutada, ning seejärel tavaliikmed. Liitudes uuri, millised õigused sul on – uutel liikmetel pole enamasti peaaegu mingeid, ja see on normaalne, usaldus ehitatakse üles ajapikku.

Juht ja abijuhid jagavad ülesandeid – keegi tegeleb suhetega teiste liitudega, keegi korraldab rünnakutel toetust, keegi tegeleb värbamisega. Kui tahad liidus areneda, küsi endale ülesannet. Aktiivne mängija, kes ise korraldab kaitset või tervitab uustulnukaid, jõuab kõrgemale rollile kiiresti.

Tavaliikmena on sul kolm lihtsat kohustust, mille tõttu sind hinnatakse – saada kingitusi, reageeri appikutsetele (kasvõi mõne üksusega) ja kirjuta jututuppa. Kõlab tühisena, aga enamik liikmeid ei tee seda – ja just nende järgi, kes seda teevad, tunneb liidu ära.

Kingitused, uuringud ja boonused – siin see kõik teenitakse

Kingitused on kõige lihtsam viis panustada. Kinkida saab otse liidu menüüst ja igal päeval on sul piir, kui palju saadad, nii et seda ei saa ühe suure korraga kuu lõpus tasa teha. Saada pigem korrapäraselt iga päev – väike igapäevane kingitus on pikas plaanis väärtuslikum kui üks suur aeg-ajalt. Minu puhul toimib nii, et saadan kingituse kohe pärast sisselogimist, enne kui midagi muud tegema hakkan, muidu unustan selle kindlalt ära.

Erinevatel ressurssidel on kingitustes erinev punktiväärtus. Kui tahad liidu taset üles suruda, saada seda, millel on suurem kaal, mitte lihtsalt puiduülejääke.

Liiduuuring on liiduressurssidega makstav täiustuspuu, mis tõstab kogu liidu tootmist, ehituskiirust ning üksuste ja kaitse jõudu. Kui sul on liidus sõnaõigust, suru selle poole, et esmalt võetaks majandus- ja kaitseuuringud – neist võidavad kõik kohe. Ründeboonused on minu arvates mõttekad alles siis, kui liidul on tuumik inimesi, kes päriselt sõdivad.

Boonused avanevad järk-järgult koos liidu tasemega, nii et loogika on lihtne – mida aktiivsem ja heldem seltskond, seda kõrgem tase, seda paksemad boonused, seda parem kõigile mängida. Seepärast ongi nii tähtis mitte olla surnud liidus – seal jäävad boonused nulli külmunuks ja sa mängid nii, nagu poleks sul ühtegi.

Diplomaatia ja sõjad – millal võidelda ja millal vait olla

Sõjad Goodgame Empire'is ei käi selle üle, kellel on suurem ego, vaid ressursside ja kontrolli pärast. Enne kui sõja kuulutad või vastu võtad, vaata seda külmalt – kas vastasel on aktiivsed kaitsjad? Kas nad saadavad üksteisele toetust? Sõda liiduga, mis oskab end kaitsta ja koordineerida, kurnab su üksused tühjaks kiiremini, kui jõuad midagi rüüstata. Seevastu suur passiivne liit täis magajaid on ideaalne sihtmärk – sealt saad üksused rüüstega tagasi.

Diplomaatia on pool edust. Heal liidul on kokku lepitud rünnakuvabad paktid tugevate naabritega ja keskendutakse nõrgematele sihtmärkidele. Kui sina vastutad suhete eest või juhid liitu, hoia sõnumite kaudu kontakti teiste liitudega – kokkulepitud vaherahu kaitseb sind teise rinde eest. Miski ei hävita liitu kiiremini kui sõda kolmel rindel korraga. Nägin seda kõrvalt ühe naaberliidu puhul ja see oli nagu kaardimaja kokkuvarisemine – kõigepealt lahkusid kõige aktiivsemad, siis järk-järgult kõik teised.

Ja põhireegel tavaliikmetele – ära kunagi alusta sõda omal käel. Üks vihane rünnak vale mängija vastu võib tuua kättemaksu kogu liidule. Enne kui kellegi ametliku sõja väliselt ründad, küsi jututoas. Rünnakudistsipliin eristab lugupeetud liite neist, kes lasterdavad iga nädal sõdades, mille nad ise endale kaela tõmbasid.

Kui juhid sina – kuidas liitu mitte hauda ajada

Liidu juhtimine on lisatöö, mitte trofee. Kõige levinum viis liitu tappa on juhi passiivsus – niipea kui lakkad jututuppa kirjutamast, asju korraldamast ja inimestele põhjust andmast seal olla, valgub seltskond aktiivsematesse liitudesse laiali. Ole võrgus nii tihti kui saad, ja kui ei saa, delegeeri õigused usaldusväärsele abijuhile, et liit ei jääks seisma.

Sea selged reeglid ja anna need teada – minimaalne aktiivsus (näiteks sisselogimine iga kahe päeva tagant), kohustus saata kingitusi ja reageerida appikutsetele, ning mis juhtub rikkumise korral. Ära viska passiivseid liikmeid ilma hoiatuseta välja – kirjuta enne, anna võimalus. Aga kui liige ei saada nädal aega ühtegi kingitust ja ignoreerib kaitset, vabasta koht kellelegi aktiivsele. Surnud hinged lahjendavad boonuseid ja rikuvad moraali.

Hoolitse uustulnukate eest paremini kui keegi teine ümberkaudu – saada neile rünnakutel toetust, selgita mehaanikat, võta ühistele tegevustele kaasa. Lojaalsust ostetakse tähelepanuga, mitte käskudega. Ja hoia diplomaatiat – paar head pakti kaitsevad sind rohkem kui kahekordne armee. Liidu, mida inimesed ei taha lahkuda, tunned ära selle järgi, et kohtade peale on järjekord, mitte meeleheitlike tühjade kutsete värbamine.

Küsimus, mida saan sageli

„Kas peaksin lahkuma liidust, kus mul on sõbrad, aga kus enam keegi ei mängi?“ See küsimus tuleb mulle vist kõige sagedamini. Minu vastus – kirjuta juhile, anna sellele paar päeva, ja kui midagi ei muutu, lahku. Surnud liidu boonused seisavad nullis, toetust ei saada sulle keegi ja sõpru ei võta sinult keegi – saad nendega edasi suhelda ja isegi kaasa võtta. Sentiment on tore, aga see ei kaitse su lossi.

Tagasi Juhendid ja nipid algajale.